Veel üks võimalus
Nüüdsest on tartlastel, noortel ja vanadel, veel üks vaba aja veetmise võimalus - Tartu Budoklubi. Meie vestlusringis on klubi esimees Rinaldo Bachmann, juhatuse liikmed Rein Randlane, dr. Udo Uffert, Urmas Lest, Villu Tabur ja noorte treener Andreas Kangur.
Linnalehe (L.L.) peatoimetaja Jaan Olmaru: Mida kujutab endast Tartu Budoklubi?
R.B. See on idamaiseid võitlusviise harrastavate inimeste klubi. Anne Noortekeskuse karate, taiji ja hiina võimlemise treenerid otsustasid luua oma klubi, kuna reorganiseerimiste tulemusena muutusid senised treeningutingimused. Meie linnaisad on alati rõhutanud noorte vaba aja veetmise tingimuste parandamist, nii et see oleks meie panus sellesse üritusse. Linnaisade suhtumine meisse on olnud siiski mõnevõrra omapärane. Algul lubasid nad meile väga häid tingimusi - leping 8-ks aastaks, soodne üüri piirmäär jne. Aga sedamööda kuidas me oma saali välja ehitama hakkasime, remontisime seinad ja laed, ehitasime sisse duširuumi, paigaldasime vastavad torustikud ja seadmed, tegime uue põranda, muutusid linnaisade nõudmised järjest karmimaks ja praegu me polegi enam nii optimistlikud, kui alguses.
L.L. Mida tähendab sõna Budo?
R.B. Budo all mõistetakse ida võitlusviise tervikuna. Sellele ligilähedane (aga hiinapärasem) oleks ’kempo’. Neist kõige tuntum on võib-olla judo. Meie klubis on enesekaitse-karate, taiji ja qiqongi sektsioonid. Neid juhivad karate ja ida meditsiini asjatundjad, kes kuuluvad ka juhatusse. Aga anname sõna neile endile!
U.U.: Tervise väärtusseadus ütleb, et tervis on kalleim vara haigetele. Palju inimesi meie ümber on pidevas stressis liigub valesti tsentreeritud raskuskeskmega, on alati valmis tülitsema ja skandaalitsema. Või siis rügab tööd seni, kuni infarkt ta rahahunniku otsast alla kukutab. Ma ei arva, et võiksime kedagi elama õpetada. Suur filosoof Schopenhauer on öelnud, et kui keegi arvab, et ta võib teisi õpetada eluliselt tähtsates küsimistes, siis ta võib õnne tänada, kui ta terve nahaga pääseb. Aga kui keegi (enne infarkti!) mõtlema hakkab ja oma elu ning tervist muuta tahab, siis oleme valmis teda aitama. Hiina meditsiinil on selleks laialdased võimalused. Üks selle pärle on qigong, sügavalt vaimne distsipliin, mis on aga samas igasuguse füüsilise treeningu aluseks.
L.L. Kas teie rühma tulemiseks peab olema vana, haige ja stressis?
U.U. Üldsegi mitte! Qigong sobib kõigile, nii noorele kui vanale, haiguste raviks ja ka profülaktikaks. Läheks pikaks loetleda üles kõiki selle võimalusi, te peate neid meie juures ise kogema.
L.L. Hr. Urmas Lest! Räägitakse, et ballettmeister teeb igast noorest neiust surnud luige! Kas teie teete noortest neidudest hiina vanakesi?
U.L. Küsimus on ebakorrektne, tendentslik ja pahatahtlik! See et efektiivsemaid tulemusi taiji viljelemisel näitavad 80-90 aastased inimesed, näitab vaid selle võimalusi. Taijis on harmooniliselt ühendatud võimlemise, tervise ja enesekaitse . aspektid. Peale kõige muu ei ole Hiinas vanad inimesed asise ühiskonna kasutu koorem. Nad on iidse tarkuse kandjad ja neist peetakse väga lugu, mitte nii nagu meil! Noored neiud aga jäävad neidudeks, ainult et on veelgi ilusamad ja elujõulisemad!(Ka seksikamad!)
L.L. Hr. Rein Randlane! Milleks on vaja karated praegusel tuli-, gaasi- ja muude relvade ajastul?
R.R. Karate on osa Budost ja tänapäeva inimesele vajalik mitmes mõttes. Muidugi ei saa paljakäsi tulirelvade vastu, selles on tulnud korduvalt veenduda. Aga arendamaks otsustavust, enesekindlust ja noortele ka häid kombeid on see lausa vajalik. Mis puutub relvadesse, siis need on jõustruktuuridel - sõjaväel, politseil ja… kurjategijatel. Tavaline inimene on igal ajastul olnud kaitseta. Kummalisel kombel on enamik võime, sõltumata sellest, kuidas nad end nimetavad, püüdnud hoida enamuse oma rahvast relvadest eemal. Just nagu see - rahvas - oleks kari debiile. Praegu on siiski lubatud kirved, vikatid, hangud, noad ja kahvlid. Aga kui meenutame, siis peeti esimesed talupoegade sõjad XIV-XV sajandil just nendega (kahvlid välja arvatud!). Nii, et kas ei peaks ära keelama? Samas on ajaloost teada, et igasugune keeld on andnud keelatud asjale tohutu arengutõuke! Teatavasti andsid tõuke karate arenguks just niisugused keelud Okinawa elanike suhtes.
L.L. Nii et tänu neile on praegu maailmas sadu karatestiile ja miljoneid harrastajaid?
R.R. Kaudselt jah. Samal põhjusel hüppas härg kaevu!
L.L. 2003 olid Saku Suurhallis EM-võistlused karates. See ei näinud üldse nii välja nagu filmis?
R.R. Ei saanudki näha. Karate sportlik-mänguline vorm, s.t see, milles võisteldi, on sisuliselt „kullimäng ennetamisega ja tagasiandmisega“, kus on lubatud mõõdukas kontakt kehasse ja jalgadesse. Enesekaitse on aga vastase kiire nokauteerimine või võitlusvõimetuks tegemine. Nii, et kui te puudutate oma parema jala tallaga minu vasakut kõrvalesta (NB! Puudutate, mitte ei löö!), siis saate punkti või kaks, heal juhul isegi kolm! Ainult, et enesekaitsega pole sel midagi pistmist. Tänapäevaselt öeldes - riistvara on enesekaitsel ja spordil ühine - inimkeha, aga tarkvara programmid ja rõhuasetused absoluutselt erinevad.
L.L. Kas Tartu Budoklubi on orienteeritud enesekaitsele?
R.R. Jah. Teatud mõttes võib panna karate ja enesekaitse vahele võrdusmärgi. Me peame praegu läbirääkimisi maailma ühe juhtiva karateorganisatsiooniga TISKA-ga. (Traditional International Shotokan Karate Association), mille peainstruktor Sensei G.Sahota on väga lahke ja vastutulelik inimene. Meie klubi noortetreener hr. Kangur tegi hiljuti musta vöö teise astme eksami USA idaranniku peatreeneri T. Okazaki komisjoni ees, see on JKA liin, peatreener Sensei Sugiyura. Meie klubi esimees teeb lähemal ajal vööeksami Lätis, kus teda juhendab hr. Kawasoe. Mina ise olen nõukogude karate esindaja, ega näe mingit põhjust seda maha pesta või pikemate ja keerulisemate hieroglüüfidega asendada. Peale selle on Eestis ja Tartus arvukalt sama suunitlusega klubisid, seda eriti jõustruktuuride seas.
L.L. Aga kas me ei peaks üldse kaitse delegeerima politseile ja turvafirmadele?
R.R. Loomulikult! Me teemegi seda, konkreetsemas aspektis ja laiemas plaanis. Kuid kui te seisate poolpimedal tänaval vastamisi kasteetide ja nugadega relvastatud purjus jätistega, siis on mõttekam loota enda peale. Samas on meie klubis treenivad poisid-tüdrukud sobilik toormaterjal kõigile teie poolt nimetatud struktuuridele.
L.L. Seega tulekski teha panus hoopis noortele?
A.K. Täiesti õige! Me teeme seda võrdselt täiskasvanutega. Iga laps, kui ta just päris imik pole, on oma kodu peegel ja mikrokultuuri kandja. See tähendab, et lapsed on niisugused nagu me ise oleme. Siit tuleb aga surnud ring - kui me ise pole eetilised, ei kasvata täiskasvanuid, pole võimalik ka uue eetilise põlvkonna kasvatamine. Nii, et me peame olema need, kellena oma lapsi näha tahame.
L.L. Lastele sobiks vist siiski sportlik-mänguline vorm?
A.K. Jah. Te ju ei taha, et teie lapsed üksteist tegelikult pähe taoksid ja liigeseid ülemäära väänaksid. Samas teeb meid kõiki ärevaks koolivägivald, kasvav tänavalaste arv , teise Eesti ja prügimäe lapsed. Kui me ühelegi lapsele midagi anda suudame, siis pole meie tegevus asjatu.
L.L. Hr. Randlane, te olete korduvalt väljendanud seisukohta, et karate pole lastele. Miks?
R.R. Vaadake, karate tekkis idamaades sajandeid tagasi, kandes nende maade kultuuri ja traditsioone. Algselt oli see paljakäsi võitlus relvastatud vaenlase vastu, kusjuures vaenlane oli relvastatud peamiselt külmrelvadega. Kui võitlus ei sobi karate lastele, selleks on vaja tugevat keha ja veel tugevamat psüühikat., st. seda, mida lastel pole ega saagi olla. Küll aga sobib lastele karate kasvatussüsteem kui niisugune, kus lapsed õpivad korda pidama, distsipliini ja kuulekust . Meie noortetreener ja tema assistendid teevad selles osas tänuväärset tööd. Praegu mõistavad paljud inimesed karate all selle sportlik-mängulist vormi, s.o. „punktikarated“, milles saab võistelda. See sobib suurepäraselt lastele, noortele ja naistele. Filosoofid väidavad, et kõik meie probleemid tulenevad sõnade tähenduse erinevast tõlgendusest. Kuna „karate“ on metatermin, peame eelkõige täpsustama, mida selle all mõistetakse.
L.L. Kuulus karateentusiast Chuck „Walker“ Norris alustas juba 70-ndatel aastatel suure liikumise „Kick out the drugs from America!“ ja saavutas väga häid tulemusi noorte kasvatamisel.
R.R. Jah, teil on õigus. Chuck Norris on praegu muutunud väga lastelembeseks, eriti pärast puusaoperatsiooni ja kaksikute sündi. Kahjuks juhtus see kõik Ameerikas, kus on teised tavad, mastaabid ja probleemid. Seal kannavad kooliõpetajad relvi, narkodiileritel on keelatud läheneda koolidele rohkem kui 300 m jne. Mind aga naerdi veel mõne aasta eest enamikes koolides narkoohu eest hoiatamise pärast välja.
L.L. Hr. Tabur, te vist olete üks klubi peamiseid sponsoreid?
V.T. Jah, aga mitte üksnes mina. Koos klubi esimehe ja juhatuse liikmetega oleme investeerinud üle 150 000 krooni, aga see on investeering tulevikku, inimeste tervisse. See on millessegi, mida ei saa rahaga mõõta.
L.L. Mida ütlete lõpetuseks?
R.B. Lubage, et kasutan sõnu, mida on öelnud Eesti budokunstide Grand Old Man - Andres Lutsar: „Budo on füüsilise, intellektuaalse ja moraalse kultuuri sulam. Jaapani ja Hiina suured õpetajad käsitlevad karate, judo, aikido, kendo jt. harjutamist kui eluvõitluse näitlikku peegeldust. Iga inimene, kes on omandanud Budo, saab tõeliselt õnnelikuks. Aga mida rohkem on õnnelike inimesi, seda tervem on kogu rahvas. Terve, tugev, tasakaalukas ja eetiline kodanik rikastab oma rahvast ja lõppkokkuvõttes lisab hinnalist kogu inimkonnale. See ongi budo põhieesmärk.”
P.M. Ja lõpuks - kus asub Tartu Budoklubi?
R.B. Me asume Anne Noortekeskuses, Uus tänav 56 (endine Tartu Noorte Tehnikamaja), kus meil on kolm saali, neist üks tatamiga s.o. pehme kattega. Meie kursused toimuvad aga üle kogu linna. Kõik tartlased on oodatud! Lõpuks lubage üles lugeda kõik võitlusviisid, mida Tartu Budoklubis harrastada saab. Need on:
- Karate (Shotokani stiil, peatreener Andreas Kangur)
- Enesekaitse (karate baasil, see on sisuliselt karate idamaade filosoofiasse ja kosmogooniasse süüvimata, treener – konsultant Rein Randlane)
- Kobu-jutsu (võitlus majapidamisesemetega)
- Taiqi (s.o. hiina jooga treener Urmas Lest)
- Bagua ja hiina meditsiin (treener Udo Uffert)
- Kendo (traditsiooniline Jaapani mõõgavõitlus)
- Iaido (mõõgavõitluse erivorm, mille sisuks on välkkiire mõõga väljatõmbamine, millele järgnev üks, maksimum kaks lööki, mõlema vormi treenerid Tallinnast, Soomest ja Jaapanist, SEE ON AINUS IDAMAINE VÕITLUSVIIS, MIS POLE AJALOO VÄLTEL MUUTUNUD!)
www.tartubudoklubi.ee
Veebilehe koostaja: Marju Randlane.
Viimati muudetud 20. mail 2015.